Kaks kuud vaikust, ooops. Millega ma siis tegelenud olen
siin vahepeal? Kõigepealt aastavahetus oli üks veidramaid ja kindlasti
meeldejäävamaid. Istusime poistega alguses kodus veiniklaasi kõrval. Enne kella
kukkumist ja pärast aasta viimase (seekord eriti tulise) fifa turna lõpetamist
pakkisime end 6kesi autosse ning sõitsime linna Camel Bar’i. See oli paksult
rahvast täis, sain esimest korda elus rahvamassis aasta viimaseid sekundeid
karjuda, tavaliselt olen pere või pundi sõpradega sellel ajal olnud, mida tegelikult
eelistaks ka edaspidi. Veidral kombel pandi baar juba kella 1 ajal kinni,
hakkasime linna ainukese klubi, Vibe’i , poole kõndima. See oli ka viimane
koht, mis oli veel avatud (????). Pärast dokumendi näitamist ning
mitteeritikaineturvakaamerapildi tegemist kõnnin riietehoiust mööda, aga enne
uksest sisse astumist, mitte ühtegi seletust kuulmata, lükkas endine mäki kuldklient-naisturva
mind välja tagasi. Ka Andrest ei lastud sisse. Kuulsime ainult mingeid häguseid
märkusi „Too european!“ – nooo selge. Mõni sõber oli klubis, osad sõitsid linna
teise otsa. Sõbrad ütlesid, et nad varsti hakkavad Drummondi poole sõitma ja
võtavad meid peale. Ootamise asemel hakkasime 13 kilomeetrist koduteed jala
läbima, samal ajal tegime mõlemad eesti kõnedega oma arved tühjaks. Pea 10km
jõudsime ka ära kõnnitud-võeti meid peale-koju-magama. Aastavahetust ei
tähistata väga suurelt. Ilutulestikku polnud, seda lastakse ainult suuremates
linnades, baarid pandi 1 ajal kinni. Anderi õde ostis meile õlut ja visati
baarist välja, sest ta oli liiga palju alkoholi ostnud. Omamoodi. Sünnipäeva ma
ei tähistanud (NB! selle kräu teeme suvel!), sai vaid traditsiooniline viskiklaas
ja sigar tehtud. Australian Day kujunes hoopis majapeoks, mitte Perthi
minekuks. Olime oma ühe kohaliku sõbra juures linnas. Mängisime beerbongi ja
vaatasime rõdult ilutulestikku + olime muidu sõbralikud ja sotsiaalsed, väga
mõnus õhtu. Peo võõrustaja on ka muideks Vibe DJ. Ükskord käisime Anderiga tema
juures plaadikeerutamist õppimas. Mul polnud õrna aimugi, mida see endast
kujutab, aga see pole tegelikult mitte midagi keerulist või rasket, vajab
lihtsalt palju harjutamist. Basics on selge, siinkandis oleme nüüd tuntud peoduo
DJ NotQuite & MC FlowerEar. 2014 on alanud hästi.
 |
| Parim viis 10h kaevandusse sõitmist mööda saata |
 |
| Silodel |
 |
| Eilne SUPERkoristus |
Selline „OH ma aussis kui
lahe kõik on tahaks seda teha seal käia te ei tea kui palav siin on vesi mõnus
soe“ periood sai detsembris läbi ning oled kahe jalaga end maa külge juurinud
ning siinse eluga harjunud. Seepärast ma ka ära „kadusin“. Keskonnamuutus teeb
head, sõbrad. Vahepeal oli ka tõsiseid nullseise, kui mõtlesid kuidas järgmine
nädal üldse hakkama saad. Asju oli vaja läbi mõelda, muutusi sisse viia, neile
kindlaks jääda. Aasta algusest hakkasime kõik geto workouti tegema, jooksmas
käima, oma toitumist jälgima. Isiklikult oli mul jaanuarikuus 4 trennivaba
päeva. Nüüd on hakanud ka tööd tulema. Hetkel töötame juba uue firma all,
lammutame sadama silosi. Seda jätkub vähemalt kaheks nädalaks, pärast seda käin
tiiru reliningut (kaevanduse töö) veel tegemas ja eks siis näeb mis edasi. Plaanidest
nii palju, et mais tuleme Andresega tagasi, Martin jääb suveni siia. Aeg siin
jääb lühemaks kui alguses plaanitud, aga seda sellepärast, et aeg on kooli asju
ajada. Mina kavatsen eriala vahetada,
Andres jälle kooli astuda. Selle jaoks tuleb eksam sooritada ja sellepärast ka
lendame tagasi Eesti - õppima. Tuleme ära ajal, kui meie Austraalia elu on just
käima läinud, aga tuleviku nimel tuleb teha ohverdusi. Aeg siin on olnud.....
üle mõistuse silmiavav ja kindlasti üks parimaid otsuseid, mida olen iseenda
jaoks teinud. Kuni järgmise korrani.
